Bill Fay unustati kohe peale kahe esimese albumi väljaandmist. Eponüümne 1970. aasta esikalbum on ilus folkteos, meenutades kohati Bob Dylani loomingut. Siiski pole tegemist tavalise folkplaadiga - hariliku flöödi-, klaveri või kandlesaate asemel on "Bill Fay" puhul mindud mitmete lugude juures palju suursugusemat teed - saateks on võetud väiksekoosseisuline orkester. Albumist annab hea ülevaate esimene lugu, "Garden Song", kus vaiksest laulukesest saab vali orkestril saadetud teos. Kuid kuna Bill Fay esmakuulamisel võib eelmainitud loost "enda kartuli ja peterselli vahele istutamise" tähenduse otsimine pisut keeruline olla, valisin tutvustavaks looks "Screams In The Ears". Kaasahaarava loo sellest tundest, kui mõni sitapea su tuju peol lootusetult ära rikub ja siis lihtsalt oled ja torised ja võibolla on sul kõrvaklapid peas ja võibolla mängib sul just see lugu.
No comments:
Post a Comment