Seitsmekümnendate Lääne-Saksamaal eksperimentaalrokki viljelenud ansambli kolmas, 1971. aasta album on koos järgmisel aastal ilmunud "Ege Bamyasiga" üks bändi edasist stiili defineerivaid tippteoseid, mis on esimeste albumite kõrval džässilikum ja eksperimentaalsem. Trummikäikudest võib leida üllatavaid sarnasusi idm'i ja muude post-techno stiilidega. Kaasaegsetega, Amon Düül II ja Ash Ra Tempeliga võrreldes, iseloomustab Can'i loomingut inglisekeelne (kuid võrdlemisi arusaamatu) lüürika, mis eelpoolnimetatutel peaaegu puudub. "Tago Mago" atmosfäär on salapärane ja kurjakuulutav, hüpnootiline eelmäng närvivapustuseks.
Meeldejäävaimad lood on kaks esimest - muretu saundiga "Paperhouse" ja eelmist justkui täiendav, süngema meeleoluga "Mushroom".
No comments:
Post a Comment